KAMPAANIA
Tooted
Sertifikaadid
Projekteerijale
Kasutus ja paigaldus
Hinnad ja tarneajad
Kalkulaatorid
Infomaterjalid
Allalaaditavad materjalid
Madalenergiamaja Kuressaares
Artiklid ja seminarid
Ehitusfüüsika
Passiivmaja ja energiatõhusus
  Passiivmaja ja AEROC
AEROC konsultatsioon
Projektivalik





 
Avalehele    Edasimüüjad      Referentsid      Uudised      Firmast      Kontakt      KKK      Liitu uudiskirjaga      

energiatõhusus - VANA

Mõtle säästlikult, ehita ökonoomselt

Üha sagedamini pöörduvad inimesed Aeroci spetsialistide poole küsimustega: „Tahan ehitada passiivmaja“ või „Soovin A-energiaklassi maja“ – kas tegemist on üldse erinevate mõistetega? Energiasäästlikust majast unistaja ei pea arvestama paksu seinasoojustusega. Selle võib asendada poorbetoonplokk, mis ka ilma soojustuseta hoiab majas optimaalse temperatuuri. Veenduge ise – järgneb tõestus arvude keeles!


Energiatõhusus ja hoone energiamärgis

Energia kallineb kogu aeg, lisaks saastab fossiilsete kütuste põletamine loodust ja annab panuse kliima soojenemisse, mistõttu on oluline energiat säästa. Euroopa Liit on juba 2002 aastal vastu võtnud ning 2010 a täiendanud energiatõhususe direktiivi, mille alusel on ka kõik liikmesriigid vastu võtnud oma energiatõhususalased seadused. 

Eestis kehtib alates 2008 aastast valitsuse määrus „Energiatõhususe miinimumnõuded“, mis sätestab uute ehitavate ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete energiatarbe ja selle arvutamise metoodika.
Määruse saate leida siit.

Energiatõhususe iseloomustamiseks kasutatakse hoone energiatõhususarvu (ET-arv). See on aastas tarbitud energia (küte, vee soojendamine, elekter koos nn. kaalumisteguritega) jagatuna köetava pinnaga. Väljendatakse suurusega kWh/m² aastas. 
Väikemajadel ei tohi ET-arv olla üle 180 kWh/m2a. See kehtib uute ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete kohta. Olemasolevatel hoonetel arvutatakse arv reaalse energiatarbimise järgi. 
Et graafiliselt oleks võimalik kujutada energiatõhususarvu ja võrrelda seda teiste hoonete omadega on välja töötatud hoonete energiamärgis. Eestis kehtib hoonete energiamärgis 2009 aasta algusest 
 

Mis on Passiivmaja?

Mõistet „passiivmaja“ kasutatakse praegusel ajal palju, kuid tihtipeale ei saadagi õigesti aru, mida see tähendab või siis üritatakse klienti teadlikult eksitada. Kas piisab vaid väga soojapidavatest seintest ja akendest või on tarvis veel midagi enamat? Milles seisneb erinevus passiivmaja või väga energiatõhusa maja vahel? Allpool püüamegi anda pisut selgitust selles valdkonnas orienteerumiseks. 

Passiivmaja kontseptsioon loodi 1988 aastal Prof. Bo Adamsoni (Lundi Ülikool, Rootsi) ja Dr. Wolfgang Feist´i poolt. Viimane on Saksamaal, Darmstadtis asuva Passivhouse Instituti asutaja ja juht. 

Algse definitsiooni järgi on passiivmaja ehitis, milles soojusliku mugavuse ja sisekliima näitajad saavutatakse ilma aktiivse kütte- ja jahutussüsteemita. Sellist maja “kütavad” seal asuvad inimesed, seadmed ja väljast tulev päikseenergia. Maja ise on “passiivne“, seal puuduvad aktiivsed kütteseadmed. 

Kuna reaalselt on selliste majade ehitamine väga kallis siis käsitletakse Euroopas passiivmajana väga vähese kütteenergiatarbega maju. Saksa Passivhaus Institut poolt välja pakutud hindamiskriteeriumiks on hoone lubatud maksimaalne kütteenergia netovajadus aastas köetava pinna ühe ruutmeetri kohta - kuni 15kWh/m². Seda sama lubatud piiri loevad passiivmaja kriteeriumiks Eestis passiivmaja temaatikaga aktiivselt tegelevad teadusinstituudid. Soome VTT loeb Lõuna-Soomes passiivmaja küttekulu piirmääraks kuni 20kWh/m² ja Lapis kuni 30 kWh/m². Kuna passiivmajade puhul ei ole tegemist rahvusvahelise ega ka ühegi riigi riikliku standardiga, vaid tegemist on vabatahtlike ja/või kommertsorganisatsioonide poolt väljapakutud kriteeriumitega, siis on erinevad kriteeriumid paratamatud.

Vastavalt EL direktiivile töötatakse kõigis liikmesriikides, sh. ka Eestis, välja väga energiatõhusate majade standardid. Terminit "passiivmaja" nendes standardites tõenäoliselt kasutusele ei võeta vaid defineeritakse pigem "väga energiatõhus hoone" või "pea-aegu nullenergia hoone" vms. Kliima ja energiaagentuuri juhtimisel on Eestis välja töötamisel meie oma eriti energiatõhusate majade standard, mis peaks valmima 2011 aasta alguses.


Energiatõhusa maja reeglid 

Mida peab tegema selleks, et saada väga energiatõhus maja? 

Põhireeglid oleksid järgmised: 

  1. Hoone piirete (seinad, laed, põrandad, aknad ja uksed) hea soojapidavus;
  2. Hoone hea õhutihedus (seinad on „läbipuhumatud“);
  3. Puuduvad külmasillad hoone piiretes;
  4. Kasutatakse kõrge kasuteguriga soojatagastusega ventilatsioonilahendust;

Peab kohe ütlema, et kõik neli tingimust peavad olema üheaegselt täidetud, ühe tingimuse mittetäitmine viib suurenenud küttekulule ja halvemale energiaklassile. Näiteks kui me ehitame õhutiheda ja hästi soojustatud hoonekarbi, kasutame soojapidavaid aknaid, samas aga kasutame „tavalist“ ehk läbi akende ventileerimist, saame me ca 15% suurenenud soojakaod, kui seda oleks energiasäästliku ventilatsioonilahendusega (vt. näide allpool).
Täiendava, ehk 5. punktina võiks veel lisada alternatiivenergia kasutamise, see võimaldab kasutada „tasuta“ energiat ja sellega vähendada küttearveid. Sellisteks energiaseadmeteks on soojuspumbad ja päikesekollektorid.

Joonis 1. Tüüpilise, viimasel kümnendil ehitatud ca 150 m2 maja soojuskadude jaotus. Nagu näha on suurimaks soojuskadude allikaks „tavaline“ ventilatsioonilahendus 


Täiskivimaja on energiasäästlik lahendus 

AEROC poorbetooni unikaalsed materjaliomadused võimaldavad ehitada välisseinu ilma lisasoojustuseta. EcoTerm Plus 375 ja 500 on ainsad Eesti turul pakutav seinaplokid millest saab ehitada väga heade soojapidavusnäitajatega (U-arv vastavalt 0,22 ja 0,17 W/m2K) seina kasutades vaid nimetatud plokke. AEROC Classic ja AEROC Hard plokkide puhul tuleks välisseinas kasutada lisasoojustust, aga vajalik soojustuskihi paksus on alati väiksem kui teiste tootjate kiviplokkidel.

Kuna Aeroc pakub Eesti turul kõige parema soojapidavusega ja energiasäästlikumat plokki, siis võrreldavate näitajatega seina ehitamiseks konkureerivate tootjate plokkidest tuleb alati kasutada täiendavat soojustuskihti, mis omakorda on vägagi töömahukas. Sama soojapidavuse saavutamiseks vajavad erinevast plokist välisseinad erineva paksusega soojustust. Illustreerimiseks on toodud järgnev joonis (soojustus tähistatud kollasega). 

AEROC EcoTerm Plus 500
Täiskiviseina (soojustuseta)
ligikaudne U-arv ≈0,17

AEROC EcoTerm Plus 300
Soojustatud seina
ligikaudne U-arv ≈0,16

Keramsiitplokid
Soojustatud seina
ligikaudne U-arv ≈0,16

Betoonplokid
Soojustatud seina
ligikaudne U-arv ≈0,17

   
Joonis 2. Erinevatest plokkidest sarnase soojapidavusega seinalahendused

200 mm ja paksema soojustuskihi paigaldamine ja viimistlemine on üsnagi komplitseeritud. Kui suure osa seina paksusest moodustab juba soojustusmaterjal, on raske aknaid ja uksi paigaldada – neid ei saa kinnitada soojustusmaterjali külge, vaid nende ümber tuleb ehitada kandev konstruktsioon. See aga põhjustab joonkülmasildade tekkimist ja halvendab kogu piirde soojapidavust.

Arvestades maja energiatarvet mõjutavaid tegureid, annab kõige energiasäästlikuma tulemuse täiskivimaja - terviklahendus AEROC toodetest. Lisaks eri tüüpi seinte ehitamiseks mõeldud plokitoodetele (EcoTerm Plus, Classic, Element, Hard), pakub Aeroc uudisena armeeritud poorbetoonpaneele, mida saab kasutada elamute vahe- ja katuslagedes kandva ja soojapidava elemendina. Paneele saab ka kaldu paigaldada, st neist saab edukalt ehitada ka viilkatusega maja.. Akna ja ukseavade sildamisel soovitame kasutada AEROC Silluseid või U-plokke.
AEROC täiskivimaja on energiasäästlik ja hea mikrokliimaga, sest tegemist on ökoloogiliselt puhta materjaliga. Sellises majas on hea elada. 


Energiatõhus maja vs. väga energiatõhus maja 

Kuigi tihtipeale väidetakse, et väga energiatõhusa maja ehitamine on väga palju kallim tavalise maja ehitusest, siis praktikas ei ole see päris nii. Tuleb leida optimaalne variant, kus me saame väga energiasäästliku maja mõistliku hinnaga. Tuleb võrrelda investeeringu suurust ja tulevaste energiakulude kokkuhoidu, ehk aega mille jooksul investeering end ära tasub. Üldiselt loetakse mõistlikuks tasuvusaega 10…15 aastat. Kuna aga energiahinnad kipuvad pidevalt kasvama, siis võib reaalne tasuvusaeg olla oluliselt lühem kui seda esialgne tasuvusarvestus näitas.


Kasulikud viited

Energiatõhususest
Riigi Teataja, Vabariigi Valitsuse määrus "Energiatõhususe miinimumnõuded" https://www.riigiteataja.ee/akt/13217396?leiaKehtiv
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiasäästu alased tegevuskavad, sh. Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded ja energiamärgised http://www.mkm.ee/energiasaast-3
Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituut http://www.ttu.ee/?lang=keskkonnatehnika-instituut
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabor http://www.tuit.ut.ee/eetl
Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx juures tegutsev Kliima- ja energiagentuur http://www.kena.ee, http://www.kredex.ee/kenakontakt 
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL, 19. mai 2010, hoonete energiatõhususe kohta http://eur-lex.europa.eu/JOIndex.do?year=2010&serie=L&textfield2=153&Submit=Otsing&_submit=Otsing&ihmlang=et 

Passiivmajadest
Saksa Passivhaus Institut http://www.passiv.de
Tartu Ülikooli spin-off ettevõte PassiveHouse OÜ http://www.passivehouse.ee
MTÜ Passiivmaja Infokeskus http://www.passiivmajad.ee
VTT http://passiivitalo.vtt.fi

 
     AEROC JÄMERÄ AS, Väike-Männiku tn. 3, Tallinn tel: 6799 080, faks: 6799 081, e-mail: aeroc(ä)aeroc.ee 
Poorbetoonist AEROC ehitusplokid, sillused,  vaheseinaplaadid. JÄMERÄ majaprojektid - energiasäästlikud kivimajad.