KAMPAANIA
Tooted
Sertifikaadid
Projekteerijale
Kasutus ja paigaldus
Hinnad ja tarneajad
Kalkulaatorid
Infomaterjalid
Allalaaditavad materjalid
Madalenergiamaja Kuressaares
Artiklid ja seminarid
Ehitusf├╝├╝sika
Passiivmaja ja energiat├Áhusus
  Passiivmaja ja AEROC
AEROC konsultatsioon
Projektivalik





 
Avalehele    Edasim├╝├╝jad      Referentsid      Uudised      Firmast      Kontakt      KKK      Liitu uudiskirjaga      

Passiivmaja ja AEROC

Üha sagedamini pöörduvad inimesed Aeroci spetsialistide poole küsimustega: „Kas AEROC toodetest on võimalik ehitada passiivmaja“ või „Soovin A-energiaklassi maja“ ja kas tegemist on üldse erinevate mõistetega?
Osaliselt mõlemad mõisted kattuvad, kuna üks kriteeriume – summaarne primaarenergia kulu (küte, veesoojendamine ja elekter) 1 m² köetava pinna kohta aastas ei tohi ületada 120 kWh/m²a nii passiivmajal, kui ka A-energia klassi majal. Eesti metoodika kohaselt, mis arvestab ka primaarenergiat, nimetatakse seda energiatõhususarvuks (ET-arv)
Lisaks ülalmainitule eksisteerib passiivmajade puhul teine kriteerium – energia kulu küttele. Saksamaal on vastav arv kuni 15 kWh/m²a, Soome 20 kuni 30 kWh/m²a.
Siinjuures tuleb arvestada, et Saksamaal kehtiv passiivmaja standard ei näe ette aktiivse energiaga küttesüsteemi, ehk põrandkütte või radiaatorite kasutamist. Peamine kütteenergia allikas on „passiivne energia“, ehk energia mida eraldab ruumides olevad inimesed, olmetehnika ning päikeseenergia akende kaudu. Juhul, kui talvel passiivkütte energiast ei piisa, kompenseeritakse seda ventilatsioonisüsteemi kalorifeeri kaudu (täiendav õhkküte).
A-energiaklassi majadel ülalmainitud piirangud ei ole. Nagu juba mainisime – on kriteeriumiks ET-arv, kus nn. kaalutud summaarne energiakulu on kuni 120 kWh/m²a ning tervisliku mikrokliima tagamine ruumides. Selle kriteeriumi tagamiseks ei pea ilmtingimata kasutama Saksamaal kehtiva passiivmaja standardi kõiki nõudeid. Eestis ei ole, arvestades kohalikke kliima tingimusi, passiivmajale esitatud nõuded seni defineeritud.
Lähemalt seletame mõisteid ja eri lähenemisi energiasäästu saavutamiseks. 


1. Kasutatud mõisted 

1.1 Passiivmaja

Passiivmaja kontseptsioon loodi 1988 aastal Prof. Bo Adamsoni (Lundi Ülikool, Rootsi) ja Dr. Wolfgang Feist´i poolt. Viimane on Saksamaal, Darmstadtis asuva Passivhouse Instituti asutaja ja juht.

Selleks, et passiivmajas saavutada eelpoolmainitud energia kulu küttele kuni 15 kWh/m²a ja primaarenergia kulu kuni 120 kWh/m²a on Passiivhause Instituti poolt välja antud soovituslikud nõuded välipiirete soojajuhtivusele (U≤0,15 W/m²K), akendele (U≤0,80W/m²K) ja õhutihedusele (n50 ≤ 0,6 h-1). Lisaks sellele ei tohi hoone välispiiretes olla külmasildu, sõlmede joonkülmasildade lisakonduktants Ψ ei tohi ületada 0,01W/mK, õhk-õhk soojusvaheti kasutegur ventilatsiooniseadmetel peab olema mitte väiksem kui 75% ning klaaspindade päikeseenergia läbilaske võime mitte väiksem kui 50% (päikesefaktor). Minimaalne õhuvahetus peab olema 0,4 korda tunnis ehk 30 m³ tunnis ühe inimese kohta.
Tihtipeale nimetatakse ülalmainitud nõudeid publikatsioonides ja seminaridel passiivmaja standardiks. Tegelikkuses need nõuded kohustusliku standardina või direktiivina nii Saksamaal kui ka teistes riikides ei kehti. Katse vormistada passiivmaja nõudeid Euroopa Liidu direktiivina ei ole seni leidnud toetust. See on tingitud sellest, et A-energiaklassi, ehk madalenergiahoonete ehitamist võib teostada erinevaid teid pidi s.h. ainult osaliselt kasutades passiivmaja standardi nõudeid. Tuleb arvestada ka riikide erinevaid kliimatingimusi ning erinevaid investeeringute tasuvusaegu.
Osades Euroopa riikide, näiteks Saksamaal ja Austrias on passiivmajade ehitamine küllaltki populaarne, kuna passiivmajadel peamised eelised on: 

  • Madal energiakuu.
  • Hea õhu kvaliteet ruumides, kus sundventilatsioon koos soojustagastiga on kohustuslik.
    Samas aga tuleb arvestada, et passiivmajade projekteerimisel, ehitamisel ja ekspluateerimisel peab arvestama ka teatud probleemidega. Mainime mõningaid neist:
  • Passiivmaja ehitamisel võib probleeme tekitada ehitustööde kvaliteet. Passiivmajas ei tohi olla külmasildu ning seepärast tuleb kõik ühendused teostada väga täpselt.
  • Passiivmaja peab olema väga õhutihe, ehk mitte läbipuhutav. Mitmekihilistes seintes on seda saavutada raske. Soojusisolatsiooni paksuseks välisseintes on meie kliima tingimustes kuni 60 cm, mis raskendab akende ja uste raamide kinnitust.
  • Maja arhitektuurse lahenduse projekteerimisel tuleb arvestada hoone kompaktsusega, orientatsiooniga ilmakaarte suunas, akende paigutusega jne.
  • Kliendil, kes soovib ehitada endale passiivmaja tuleb arvestada teatud mugavuspiirangutega. Näiteks akende avamine kütteperioodil viib suurenenud energiakulule ja nõuete mittetäitmiseni, ka kamina kasutamine tingib ruumide ülekütmise.
  • Õhuvahetus ja temperatuuriregulatsioon peab olema täielikult automatiseeritud ning töökindel. Talvel peab süsteem kiiresti automaatselt reguleerima kliimaparameetreid sõltuvalt sellest, kui palju inimesi on ruumis, kas on sisselülitatud olmetehnika ja kui intensiivne on päikeseenergia akende kaudu.

Selle tõttu on osa spetsialiste arvamusel, et passiivmaja sobib pigem pedantsetele Saksamaa või Austria pensionäridele, kes punktuaalselt suudavad jälgida maja ekspluatatsiooninõudeid.
Samas on aga passiivmajale esitatud nõuded kergem realiseerida suuremates hoonetes nagu koolimajad, lasteaiad ning spordihooneid jne. 

1.2 Madalenergia- või A-energiaklassi maja

Kirjandusallikate järgi nimetatakse madalenergia majaks Saksamaal ja teistes riikides maju, mille puhul energiakulu küttele ja jahutusele ei ületa 40 kWh/m²a (Energiesparhaus 40) ja summaarne primaarenergia kulu (küte + soe vesi + elekter) ei ületa 120 kWh/m²a, ehk A- energiaklassi nõue. Kuna Eestis ei ole mõisted „madalenergia maja“ ja „passiivmaja“ seni defineeritud, lähtume oma edasistes selgitustes ülalmainitud mõistetest madalaenergia maja kohta.

1.3 Mille poolest passiivmaja erineb madalenergia või A-energiaklassi majast?

Põhimõttelised erinevused madalenergia ja passiivmajade puhul on järgmised:

  1. Passiivmajade puhul on peamine rõhk suunatud välispiirete maksimaalsele soojustamisele. Näiteks, meie kliimatingimustes nõuab puitkarkass välisseinte soojustamine kuni 30-40 cm soojustust. Passiv Haus Instituti andmetel on soovituslik soojustuse paksus Stockholmis ja Helsingis koguni 60 cm mineraalvilla, ning katuslagedes kuni 60-70 cm mineraalvilla.
    Madalenergia majadel on peamine rõhk suunatud tehniliste süsteemide maksimaalsele kasutamisele, s.o. soojatagastiga ventilatsioon, soojuspumpade ning päikeseenergiaga vee soojendamine.
    See on tingitud sellest, et välispiirete soojustamine annab ainult teatud piirini efekti, kusjuures see efekt on kordades väiksem, kui energia kokkuhoid, mida annaks tehniliste süsteemide kasutamine. Selle tõttu ei näe Saksamaa direktiiv EnEV2009 võrreldes 2002 aasta direktiiviga EnEV2002 praktiliselt ette välispiirete soojajuhtivusteguri U (kWh/m²) muutmist (vt. tabel 1). Samal ajal on võrreldes 2002 aasta direktiiviga EnEV 2002 summaarne energiakulu 2009 a. direktiivis EnEV2009 on peaaegu 2 korda väiksem (120 kWh/m²a asemel 75 kWh/m²a).
    Ülalmainitu illustreerimiseks esitame Saksamaa publikatsiooni näitajad. Näiteks, kui tabelis 1 esitatud U arvude vastavalt EnEV 2009 asemel kasutada välisseintel U= 0,20 W/m ²K, katusel U=0,15 W/m ²K, põrandal U=0,25 W/m ²K ning akendel U=1,0 W/m ²K, siis sellest summaarne energia kokkuhoid on 17,5%. Kui aga sellel lisada kaasaegsete tehniliste süsteemide kasutamine, siis energia kokkuhoid on 63,9% ehk peaaegu 3 korda suurem, kui efekt välispiirete soojustamisest.
     

      Saksamaa

     Eesti 

     Soome

     

     Alates 2002 a. EnEV 2002

     Alates 2009 a. EnEV 2009

     Kuni 2009 a.
    (EVS 837-1)

     Soovituslik alates 2009 a.

     Kuni 2010 a.

     Alates 2010 a.

     Seinad

     0,30

     0,28

     0,28

     0,2...0,25

     0,24

     0,17

     Katus

     0,20

     0,20

     0,22

     0,15...0,2

     0,15

     0,09

     Põrand

     0,35

     0,35

     0,22

     0,15...0,2

     0,24

     0,16

     Aknad

     1,4

     1,3

     2,1

     0,7...1,4

     1,4

     1

    Tabel 1 Soojajuhtivuse U (W/m²K) arvud Saksamaal, Eestis ja Soome

  2. Madalenergiamajades, erinevalt passiivmajadest kasutatakse kütmiseks põrandkütet või radiaatoreid. Põhjamaade kogemused on näidanud, et talvel ainult passiivenergiaga hoonete kütmine on ebapiisav. Samuti on ainult õhkkütte puhul põrandad paljajalu käimiseks „külmad“.
  3. Madalenergia majade arhitektuurse lahenduse planeerimisel ei ole nii ranged piirangud nagu passiivmajade puhul.

Kokkuvõtteks võib öelda, et madalenergiamajades võib saavutada sama summaarse energiakulu ja hea õhuvahetuse nagu passiivmajadeski, kuid selle saavutamise teed on erinevad. Sellepärast on lõpliku otsuse langetamisel määravaks investeeringute tasuvusarvutused ja nende võrdlus.

1.4 Energiatõhusus ja hoone energiamärgis Eesti normatiivdokumentides

Energia kallineb kogu aeg, lisaks saastab fossiilsete kütuste põletamine loodust ja annab panuse kliima soojenemisse, mistõttu on oluline energiat säästa. Euroopa Liit on juba 2002 aastal vastu võtnud ning 2010 a täiendanud energiatõhususe direktiivi, mille alusel on ka kõik liikmesriigid vastu võtnud oma energiatõhususalased seadused.

Eestis kehtib alates 2008 aastast valitsuse määrus Nr. 258 „Energiatõhususe miinimumnõuded“, mis sätestab uute ehitavate ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete energiatarbe ja selle arvutamise metoodika.
Määruse saate leida siit

Energiatõhususe iseloomustamiseks kasutatakse hoone energiatõhususarvu (ET-arv). See on aastas tarbitud energia (küte, vee soojendamine, elekter koos nn. kaalumisteguritega) jagatuna köetava pinnaga. Väljendatakse suurusega kWh/m² aastas.
Vastavalt sellele määrusele
ei tohi väikemajade ET-arv olla üle 180 kWh/m²a. See kehtib uute ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete kohta. Võrdluseks, Rootsi elamute keskmine energiatarbimine on 150 kWh/m²a
Et graafiliselt oleks võimalik kujutada energiatõhususarvu ja võrrelda seda teiste hoonete omadega on välja töötatud hoonete energiamärgis. Eestis kehtib hoonete energiamärgis 2009 aasta algusest

Nagu juba mainisime on vastavalt määrus nr. 258 väikemajades (sh. paarismajade ja ridaelamud) Energiatõhususarv (küte + soe vesi + elekter koos nn. kaalumisteguritega) maksimaalselt 180 kWh/m²a.
Määruses on esitatud soovituslikud välispiirete U (W/m²K) väärtused (vt. tabel 1) ja märgitud, et lõplikud valikud sõltuvad hoone kompaktsusest ning kütte- ja ventilatsiooni lahendustest.

Mis aga puudutab nõudeid tehnosüsteemidele, siis määruses on öeldud: „Ventilatsiooni energiatõhususe saavutamiseks võib kasutada efektiivset soojustagastust“. Selles seisneb määruse nr. 258 põhimõtteline erinevus passiivmaja või madalenergia majadel esitatud nõuetest, kuna viimaste puhul soojustagastusega sundventilatsioonisüsteemide kasutamine ei ole vabatahtlik, vaid kohustuslik. See tagab nii suure energia kokkuhoiu kui ka hea õhu kvaliteedi ruumides.
Hea sisekliima ja õhuvahetuse tagamine ruumides ei ole vähemtähtis, kui energiakokkuhoid. Tervishoiuspetsialistide uuringud näitavad, et paljude krooniliste haiguste põhjuseks on halb mikrokliima ruumides. 


2.Välispiirete optimaalne soojapidavus

Tulles tagasi tabelis 1 esitatud soojajuhtivuse U (W/m²K) arvude juurde näeme, et Eesti standardi EVS 837-1, mis kehtis kuni 2009 aastani, esitatud U arvude piirväärused praktiliselt langevad kokku Saksamaa direktiivis EnEN 2009 esitatud U arvu piirväärtustega (välja arvatud põrand ja aknad). Kuid alates 2009 aastast määruses nr. 258 soovitatakse välispiirete soojusjuhtivusi vähendada keskmiselt kuni 44% , arvestades ka aknaid.
Millist energia kokkuhoiu see annab? Kasutades Eesti Majandusministeeriumi poolt pakutud energiaarvutusprogrammi BV² majal, millel köetav põrandapind on 130-150 m², annab selline U arvude vähendamine, ehk välispiirete lisasoojustus, energia kokkuhoidu 7%. Selline suhteliselt väike energia kokkuhoid on tingitud, nagu juba mainisime varem, sellest et U arvu vähendamine alates teatud suurusest ei too kaasa märgatavat energia kokkuhoidu .

Joonis 1. Soojakadude sõltuvus välisseina soojatakistusest R ja soojajuhtivuse U väärtustest

Selle illustreerimiseks näitame Tallinna puhul välisseina energiakadude sõltuvust välisseina soojajuhtivuse U (W/m²K) arvust( vt. joonis 1). Nagu jooniselt on näha, pole uutel hoonetel, millel väliseinte U(W/m²K) arv on väiksem kui 0,28, efekt selle edasisest vähendamisest suur, kuid seina maksumus suureneb oluliselt.
Sama kehtib ka teiste välispiirete puhul. Soojakadude jaotus ühepereelamul sundväljatõmbega ventilatsiooni puhul on näidatud joonisel 2. Nagu näeme, kõige olulisem on vähendada soojakaod ventilatsioonisüsteemi ja akende kaudu. Näiteks, loomuliku ventilatsiooni asendamine sundventilatsiooniga soojustagastusega annab kütteenergia kokkuhoiu 43 % ning ühtlasi garanteerib hea õhuvahetuse ruumides. Sellepärast peaks olema sundventilatsioon koos soojustagastiga mitte soovituslik vaid kohustuslik kõikidele projekteeritavatele uutele elamutele. 


Joonis 2. Tüüpilise, viimasel kümnendil ehitatud ca 150 m2 köetava pinnaga maja soojuskadude jaotus. Nagu näha on suurimaks soojuskadude allikaks loomulik ventilatsioonilahendus


3. Energiatõhusad lahendused AEROC toodetest

AEROC poorbetooni unikaalsed materjaliomadused võimaldavad ehitada välisseinu ilma lisasoojustuseta. EcoTerm Plus 375 ja 500 on ainsad Eesti turul pakutav seinaplokid millest saab ehitada väga heade soojapidavuse näitajatega (U-arv vastavalt 0,22 ja 0,17 W/m²K) seina kasutades vaid nimetatud plokke. Kuna AEROC pakub Eesti turul kõige parema soojapidavusega ja energiasäästlikumat plokki, siis võrreldavate näitajatega seina ehitamiseks teiste tootjate plokkidest tuleb alati kasutada täiendavat soojustuskihti, mis omakorda on vägagi töömahukas. Sama soojapidavuse saavutamiseks vajavad erinevast plokist välisseinad erineva paksusega soojustust. Illustreerimiseks on toodud järgnev joonis (soojustus tähistatud kollasega). 

 AEROC EcoTerm Plus 500
Täiskiviseina (soojustuseta)
ligikaudne U-arv ≈0,17

 Keramsiitplokid
Soojustatud seina
ligikaudne U-arv ≈0,16

 Betoonplokid
Soojustatud seina
ligikaudne U-arv ≈0,17

   
Joonis 3. Erinevatest plokkidest sarnase soojapidavusega seinalahendused

200 mm ja paksema soojustuskihi paigaldamine ja viimistlemine on üsnagi komplitseeritud. Kui suure osa seina paksusest moodustab juba soojustusmaterjal, on raske aknaid ja uksi paigaldada – neid ei saa kinnitada soojustusmaterjali külge, vaid nende ümber tuleb ehitada kandev konstruktsioon. See aga põhjustab joonkülmasildade tekkimist ja halvendab kogu piirde soojapidavust.

Arvestades maja energiatarvet mõjutavaid tegureid, annab kõige energiasäästlikuma tulemuse täiskivimaja - terviklahendus AEROC toodetest. Lisaks eri tüüpi seinte ehitamiseks mõeldud plokitoodetele (EcoTerm Plus), pakub Aeroc uudisena armeeritud poorbetoonpaneele, mida saab kasutada elamute vahe- ja katuslagedes kandva ja soojapidava elemendina. Paneele saab ka kaldu paigaldada, st neist saab edukalt ehitada ka viilkatusega maja.. Akna ja ukseavade sildamisel soovitame kasutada AEROC Silluseid või U-plokke.
AEROC täiskivimaja on energiasäästlik ja hea mikrokliimaga, ehitatud ökoloogiliselt puhtast materjalist, mis vastab ka nn. rohelise ehituse nõuetele. Sellises majas on hea elada.

Kuigi tihtipeale väidetakse, et väga energiatõhusa maja ehitamine on väga palju kallim tavalise maja ehitusest, siis praktikas ei ole see päris nii. Tuleb leida optimaalne variant, kus me saame väga energiasäästliku maja mõistliku hinnaga. AEROC tooted seda võimaldavad. Tuleb võrrelda investeeringu suurust ja saavutatavat energiakulude kokkuhoidu, ehk aega mille jooksul investeering end ära tasub. Üldiselt loetakse mõistlikuks tasuvusaega 10…15 aastat. Kuna aga energiahinnad kipuvad pidevalt kasvama, siis võib reaalne tasuvusaeg olla oluliselt lühem kui seda esialgne tasuvusarvestus näitas.

Esimene madalenergia täiskivimaja – terviklahendus AEROC toodetest on ehitatud Saaremaal, Kuressaare linnas. Täpsema info selle maja kohta leiate siit.


Kasulikud viited

Energiatõhususest

Riigi Teataja, Vabariigi Valitsuse määrus nr 258 "Energiatõhususe miinimumnõuded" 
Riigi Teataja, Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 107 "Energiamärgise vorm ja väljastamise kord"
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiasäästu alased tegevuskavad, sh. Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded ja energiamärgised

Passiivmajadest ja madalenergia majadest

Saksa Passivhaus Institut
Tartu Ülikooli spin-off ettevõte PassiveHouse OÜ 
MTÜ Passiivmaja Infokeskus 
VTT 


 
     AEROC JÄMERÄ AS, Väike-Männiku tn. 3, Tallinn tel: 6799 080, faks: 6799 081, e-mail: aeroc(ä)aeroc.ee 
Poorbetoonist AEROC ehitusplokid, sillused,  vaheseinaplaadid. JÄMERÄ majaprojektid - energiasäästlikud kivimajad.